Obsessiiv-kompulsiivne häire ehk OKH on seisund, mis kuulub ärevushäirete hulka. OKH peamised sümptomid on sundmõtted ja -teod.

Sundmõtted on mõtted ja kujutlused, mis pidevalt korduvad. Need on tihti väga ebameeldivad ning hirmsad, näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken lahti. Kuigi inimene tavaliselt mõistab, et need mõtted pole olulised, ei suuda ta siiski neid mõtteid vältida.

Sundteod on tegevused, mida inimene arvab, et ta peab tegema ärevusest lahti saamiseks. Sellisteks tegevusteks võib olla, näiteks korduvalt kätte pesemine või kontrollimine, kas uks on ikkagi lukus. Sundteod ei pruugi küll tunduda mõistlikud, kuid nende tegemata jätmine suurendab inimese ärevust.

Miks OKH tekib?

Hetkel ei ole ühte kindlat põhjust, miks OKH tekib. Üks võimalustest võib olla see, et OKH on pärilikkusega seotud. Kui ühel pereliikmel on OKH, siis on ka tõenäolisem, et teistel pereliikmetel võib see olla. See ei pruugi küll täiesti tõsi olla, sest on samuti avastatud, et tihtipeale võivad pereliikmed üksteiselt lihtsalt õppida neid harjumusi ja tegevusi.

Teine võimalus on see, et OKH on seotud serotoniini puudusega ajus, kuid see pole ka veel täielikult kindlaks tehtud.

Seega teadlased ei ole veel täiesti kindlad, miks OKH tekib, kuid on kaks võimalikku põhjust.

Kuidas ma tean, kas mul või lähedasel inimesel on OKH?

Siin on mõned levinumad sundmõtted ja sundteod, mille järgi saad parema arusaama, kas sul või lähedasel inimesel on OKH:

Sundmõtted: 

• Saastumine (bakterid, haigused, kiirgus, mustus, kemikaalid).
  
• Kontrolli kaotamise hirm (hirm ennast või teisi vigastada, hirm vägivaldsete ja hirmutavate kujutluspiltide ees, hirm varguse ees).
  
• Kahju kartus (intensiivne hirm tulekahju, röövimise ja muude sarnaste ohtude ees).  
• Perfektsionism (hirm midagi unustada, hirm vigade tegemise ees). 
• Religioossed kinnismõtted (liigne muretsemine õige/vale ja moraali pärast).  
  
• Ülemäärane muretsemine tervise pärast (nt hirm haigestuda vähki või AIDSi).
  
• Ennetesse uskumine (usk õnne- või ebaõnnenumbritesse, värvidesse, horoskoopidesse, vasaku jalaga päeva alustamisesse jne).
  

• Pesemine ja puhastamine (ülemääraselt sage kätepesu, duši all või vannis käimine; liiga põhjalik koristamine).
  
• Kontrollimine (kontrollitakse korduvalt, et ei oleks teinud/ei teeks endale või teisele kahju; et ei teeks vigu).
  
• Kordused (ülelugemine või –kirjutamine, rutiinsete tegevuste kordamine nt uksest sisse-välja käimine, istumine ja püsti tõusmine; liigutuste kordamine nt koputamine, puudutamine, silmade pilgutamine; teatud arvu korduste tegemine, kuna see on „hea“ või „õige“).
  
• Vaimsed sundteod (palvetamine „karistustest“ hoidumiseks; mõtete „tühistamine“ – nt „halb“ sõna asendatakse „hea“ sõnaga).
  
• Korrastamine (asjade joondu või süsteemi sättimine kuni tulemus „tundub õige“).
  
• Kogumine (mingite esemete ülemäärane kogumine).
  
• Vältimine (välditakse olukordi, mis võivad sundmõtteid vallandada).

Mida teha, et OKHga toime tulla?

Kuigi OKHd ei saa täielikult ravida, on viise, kuidas sümptomeid leevendada. Kuna OKH kuulub ärevushäirete hulka, siis tihti peale kasutatakse samu meetodeid selle ravimiseks/sümptomite leevendamiseks:

 Järgi vaimset tervist hoidvat elustiili:

• Ole aktiivne ja tee sporti. Leia endale huvitav ja meeldiv liikumisviis, olgu see jõusaalis käimine, mingisuguse spordialaga tegelemine või lihtsalt jalutamine. Kõik on hea ja kasulik.
  
• Tegele asjadega, mis pakuvad sulle huvi ja rõõmu, näiteks mõne hobiga.
  
• Leia aega puhkamiseks ning ära mõtle oma kohustuste peale. Vaata mõnda filmi, loe raamatut või ära tee mitte midagi ja lihtsalt puhka. Selle alla käib ka piisavalt magamine. Proovi võimalikult tihti magada 8-9h.
  
• Söö tervislikult ja joo palju vett, kuid ära pane liigseid piiranguid söömisele. Natukene magusat või rämpstoitu on täiesti normaalne.
  
• Leia aega õue minemiseks ja värske õhu hingamiseks.
  
• Hoia häid suhteid lähedaste inimestega ja ära karda neile oma muredest rääkida.
  
• Väldi alkoholi, kofeiini ja uimastite tarbimist. Need võivad tugevdada ärevushäire tunnuseid.
  
• Kindlasti luba endal teha vigu. Ükski inimene ei ole täiuslik ja kõik teevad vigu.

• Kõigepealt uuri erinevaid teraapia võimalusi ja räägi oma perearstiga sellest.
  
• Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia on andnud häid tulemusi. KKT põhineb ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Loe lähemalt siit.
  
• Samuti on olemas ka eksponeerimisteraapia, kus sa järk-järgult ning ohutult puutud kokku ärevust tekitavate olukordadega.
  
• On olemas ka teisi ravimismeetodeid nii, et uuri, milline sulle kõige paremini sobiks.

Kuulsused, kellel on OKH

Mõnikord võid tunda, et oled ainukene inimene, kellel on sellised probleemid ja seetõttu võid tunda ennast üksinda. Tegelikult see ei ole tõsi ja isegi paljudel sinu lemmik kuulsustel võib selline vaimse tervise probleem olla.

Daniel Radcliffe

Daniel Radcliffe on Inglismaalt pärit näitleja. Tema kõige tuntum roll kuulsas filmis sarjas “Harry Potter”, milles ta mängis peategelast Harry Potterit. Danieli vaimse tervise probleemid algasid viie aastaselt, kui ta tundis, et iga kord kui ta rääkis kellegagi, pidi ta hiljem samu lauseid ise endale kordama. Alguses hoidis Daniel oma vaimse tervise probleemi saladusena, kuid hiljem läks teraapiasse, mis on aidanud tema sundmõtteid ja -tegusid. loe veel

"Ma pidin iga lause, mida ütlesin, sosinal kordama. Ma julgustan kõiki minema teraapiasse. See ei tähenda, et sa oleksid hull või nõrk."

Kui tunned, et tahad rohkem OKHst teada saada, siis siin on lisa allikaid.

1. https://peaasi.ee/silt/okh/

2. https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/obsessiiv-kompulsiivne-haire